Väga paljud naised kannatavad nahaprobleemide käes ja tundub, et selliseid muresid on üsna raske ohjata. Üks levinumaid probleeme on punetus, millega võitlemine võib kujuneda lõputuks õuduseks.
Õnneks on tänapäeva tehnoloogia nii arenenud, et oma probleeme saab lahendada igaüks. Anname sõna esteetilise meditsiini eksperdile dr Bret Kaldveele, kes räägib rosaatsea ja punetuse ravi võimalustest.
MIKS NAHAPROBLEEMID ÜLDSE TEKIVAD?
See on hea küsimus. Paljude nahaprobleemide taga võivad olla erinevad põhjused – olgu selleks siis geneetika, hormoonid, ümbritsev keskkond või meie harjumused. Rolli mängib kindlasti ka suitsetamine ja valede nahahooldustoodete kasutamine. Täpne vastus sellele küsimusele kahjuks puudub.
MIS ON ROSAATSEA / KUPEROOSA? MIS VAHE NEIL ON?
Rosaatsea tegelikult võrdub kuperoosaga. Kuperoosa all mõeldakse üldjuhul punetavat ja ülitundlikku nahka. Aga ka see on üks rosaatsea alavorme. Laias laastus jagatakse rosaatsea neljaks – on punenenud ja laienenud veresoontega kulgev rosaatsea (e kuperoosa), on papulopustulaarne (e punnidega) rosaatsea, silmarosaatsea ning fümatoosne rosaatsea (kõige sagedamini nina-, aga ka lõua- ja otsmikupiirkond).
KAS SEDA SAAB RAVIDA? MILLEGA ARVESTAMA PEAB?
Saab ravida, aga see sõltub ka rosaatsea alatüübist. Kõige levinum vorm on kuperoosa. Seda saab kõige efektiivsemalt ravida valgus- või laserraviga. Punnidega rosaatseat saab ravida mitut moodi. Sagedasti kombineeritakse erinevaid retseptiravimeid koos valgus – ja laserravi protseduuridega. Põletikulisi koldeid nahal ravitakse küll retseptiravimitega, kuid punetust nahal need ära ei kaota. Just valgus- ja laserravi on need meetodid, mis punetust leevendavad.
KES ON SOBILIK KANDIDAAT?
Kõik, kellel on probleemiks punetus, laienenud veresooned ja õhetushood.
KUIDAS LASER- JA VALGUSRAVI ÜLDSE TÖÖTAVAD?
Valguslaine, mida nahale protseduuri käigus anname, otsib üles punase pigmendi. Seesama valguslaine tekitab nahale väikese veresoonekahjustuse, mille tulemusena keha kõik üleliigsed veresooned elimineerib. Kuna tekitame kontrollitud trauma, soodustame ka selle ravi väga hea kõrvaltoime. Suureneb nii kollageeni kui ka elastiini tootmine ning nahakvaliteet paraneb märgatavalt. Üks levinumaid muresid, mis punetusega kaasneb, on kiskumis- ehk ebamugavustunne nahal. Mõlemad meetodid tugevdavad ja ehitavad nahabarjääri uuesti üles. Enamikel inimestel muutub pärast kuuri paremaks nii naha väljanägemine kui väheneb oluliselt ebamugavus- ehk kiskumistunne.
KAUA TULEMUS PÄRAST KUURI KESTAB?
Oleneb patsiendist. On inimesi, kelle puhul säilib tulemus neli aastat, aga on ka neid, kes peaksid kuuri kordama iga-aastaselt. Kahjuks on raske öelda, miks nii on. Patsiente, kes peaksid kuure tihti kordama, on õnneks üsna vähe.
Kui protseduurijärgselt regulaarselt päikesekaitsetooteid kasutada ning vältida ka muid nahka ägestavaid tegureid, on suur tõenäosus, et tulemus kestab kaua.
ON SOOV TULLA PROTSEDUURILE. MILLEST ALUSTADA?
Esimese asjana tuleks registreerida aeg vastuvõtule. Paljudel kordadel õnnestub ka juba esimesel korral teha ravi. Kui tegu on aga mõne keerulisema probleemiga, näiteks patsiendil on lisaks ühele nahahaigusele veel teisigi, võib esimene kohtumine kuluda ka ainult konsultatsiooni peale. Sellisel juhul keskendume algul üldisele nahahooldusele. Selgitame välja põhilised ägestajad ehk mida saab patsient ise teha, et naha olukorda parandada. Pärast seda registreerime uue vastuvõtuaja, kus saame läbi viia ka esimese protseduuri.
Buduaari turunduse projektijuht Merli testis:
Kannatan teatud nahahaiguse käes, mis on vähemalt Eestis üsna levinud. Ma ei teadnud aga, et punetus mu näos on täiesti eraldi probleem. Mõtlesin, et see on mu dermatiit, aga minu üllatuseks selgus, et tegu on hoopis kuperoosaga. Ma ei ole sellega kunagi väga tegelenud, sest esiteks, ma ei olnud sellest teadlik ja teiseks – mul oli arusaam, et pean oma naha eripäraga lihtsalt leppima. Miski ei tundunud väga aitavat ka. Steroidkreeme näkku panna ju ei tohi. Mingi hetk aga viskas mul ikka tõeliselt üle, sest iga kord kontoris olles muutus nahk veel punasemaks, kuivemaks ning kiskuvamaks.
Hakkasin kuiva õhu tõttu näokreeme kaasas kandma, et tööl viibides nahale pisutki leevendust saada.
Mu heaolu ei tohiks ometigi sõltuda nii muutlikutest teguritest, kas õhk on piisavalt niiske või mitte või kas õues on soe või külm. Vahetult pärast uurimistööd ja spetsialistidega arutamist tekkis mul võimalus katsetada Kotka Erahaigla IPL rosaatsea ravi. Olin alguses kõhklev, kuna ei olnud kindel, kas olen sobilik
kandidaat ja teatud skeptitsism on minuga alati kaasas käinud. Äng aga oli juba piisavalt suur ja mõtlesin – miks mitte proovida?
Dr Bret Kaldvee oli see armas naisterahvas, kes minule protseduuri tegi. Algul oli meil mini-konsultatsioon, kus sain nii protseduuri kui ka enda näonaha kohta targemaks. Kaardistasime ära need piirkonnad, mis ravi vajaksid ja hakkasime pihta. IPL ise on pisut ebameeldiv, aga õnneks kestab kogu protsess lühikest aega. Juba kolme nädala möödudes oli näha, et olukord on parem kui enne – nahk oli palju klaarim ning vähem ärritunud. Ka õhetus oli kadunud. Olin tulemusega väga rahul, ka enesekindlus suurenes. Nüüd on mul vaja ainult ülejäänud kuur läbi teha, et seda tulemust pikemalt hoida. Me ei saa ise enda nahka valida, küll aga saame selle heaolusse investeerida ja usun, et iga sarnase probleemiga inimene peaks sama tegema.
Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar
