“Mehed häbenevad järjest vähem ilukirurgi juurde tulla,” avaldab Kotka erahaigla plastikakirurg Mart Eller. “Sageli tullakse esimest korda koos naisega asja uurima. Kui aga tulemus on maitsekas, siis edaspidi tulevad mehed juba üksi.” Küll aga ei pea ta kuigi tõenäoliseks, et mehed sõpradega neid teemasid arutaksid, ehkki naised oma sõbrannadega räägivad neist asjust.

Kui palju käib mehi võrreldes naistega iluprotseduuridel?

Kümne viimase aastaga on mehi hakanud oluliselt rohkem käima. Nii mõnedki Kesk-Euroopa kolleegid on rääkinud, et umbes kolmandik patsientidest on mehed. Eestis päris nii palju meespatsiente veel pole, kuid see arv on tõusuteel.

 

Mis on kõige tavalisem iluprotseduur, millega mehed pöörduvad ilukirurgi poole?

Rasvaimu, silmalaugude plastika, günekomastia ehk suurenenud rinnakoe vähendamine.

 

Kuidas on lood intiimkirurgiaga?

Intiimkirurgia kuigi levinud pole, ehkki võib öelda, et teatud perioodidel soovitakse seda rohkem ja siis jälle vähem. Sagedamini soovitakse ümberlõikust ehk eesnaha osalist eemaldamist.

 

Mis vanuses mehed protseduure soovivad?

Mehed, kes soovivad ilukirurgiat, on väga erinevas vanuses, kuid enamik neist jääb vahemikku 20–60.

 

Kas on ka vahet, kas teha operatsiooni mehele või naisele?

Kindlasti. Näiteks meeste nahk on paksem – teatud juhtudel võib see protseduuri raskendada, kuid ka vastupidi. 

 

Kas ilukirurgi teenuseid soovivad rohkem need mehed, kes teenivad oma välimusega raha?

Need mehed, kel on välimus oluline sissetulekuallika seisukohast, lasevad sagedamini teha mitteinvasiivseid protseduure ehk Botoxit, täitesüste. Ent kirurgiliste protseduuride puhul ei näi vahet olevat, mis ametimehega tegu.

 

Mis on Botoxi ja täitesüsti vahe?

Botox ehk botuliintoksiin on kõige kangem looduslik, neuromuskulaarne mürk, mida süstitakse kindlatesse lihastesse, millega saavutatakse nende halvatus. Esteetilises meditsiinis kasutatakse seda, et lõdvestada miimilised lihased, sest just need tekitavad kortse.

Kõige populaarsemad täitesüstid on hüaluroonhappel põhinevad. Hüaluroonhape on inimorganismis leiduv kehaomane geeljas aine, millel on omadus tõmmata enda juurde veemolekule. Kui süstida näo kindlatesse piirkondadesse ja sügavusele erineva tihedusega stabiliseeritud hüaluroonhapet, siis saavutame sellega tõstva efekti.

Kui soov on kortsudest lahti saada, siis esmavalik on tavaliselt Botox. Kui aga patsient soovib tõsta näokontuure, siis selleks kasutatakse täitesüste

 

Mida te teete, kui klient soovib midagi, mis läheb teie arvamusega täiesti vastuollu?

Otsuse teeb arst. Kui ma näen, et patsiendi ootused on ebarealistlikud või tekib kahtlus, et tal on BDD (body dysmorphic disorder) ehk kehadüsmorfia, siis on mul õigus keelduda. Kehadüsmorfia puhul on inimese tähelepanu fikseerunud teatud keha piirkonnale, mis tema arvates vajab korrigeerimist. Sellest on kujunenud kinnismõte, mis häirib väga tugevalt patsiendi igapäevaelu.  Kehadüsmorfia puhul operatsiooniga inimest tegelikult ei aita – patsient ei jää tulemusega rahule või liigub fiksatsioon edasi järgmisele piirkonnale.

Eestis ja ka maailmas pole seda teemat ja neid patsiente kuigi palju uuritud. Hinnanguliselt võiks selliseid inimesi olla tavapopulatsioonist umbes kaks protsenti. Ent nende hulgast, kes soovivad esteetilise meditsiini teenuseid, võib neid olla isegi kuni 20 protsenti.

 

Milline nägu ilukirurgias praegu moes on?

Kõrged põsesarnad, defineeritud alalõualuu, üsna lopsakad huuled. On märgata ka tendentsi, et tänapäeva noored eelistavad androgüünsemat välimust.

 

Mida tulevik toob ilukirurgiasse?

Minult küsitakse vahel, kas ilukirurgia pole lihtsalt buum, mis on hetkel väga populaarne. Ma arvan, et välimuskirurgia on tulnud selleks, et jääda. Niikaua, kuni meil on sotsiaalmeedia, ilufiltrid ja fototöötlus, see “buum” ka kestab.

Artikkel on ilmunud Postimehes