“Ma ei ole siiani ühtegi ilusüsti söandanud teha,“ ütleb Kati Toots (37), kes nüüd Kotka Erahaigla Plastikakirurgia Keskuses botuliinisüste proovimas käis. “Mu otsaesisel süvenes küll väike nn “kurjusekortsuke,” kuid seni üritasin seda siluda masseerides ja õlitades.”

Meie igapäevane miimika – sealhulgas naeratamine – väljendab emotsioone ja lisab näoilmele isikupära, kuid paraku kiirendab ka soovimatute kortsukeste tekkimist. “Nn “kurjusekorts” ei tulene sõna otseses mõttes kurjast näoilmest,” räägib Kotka Erahaigla Plastikakirurgia Keskuse esteetilise meditsiini arst dr Bret Kaldvee. “Emotsionaalsed inimesed kasutavad miimilisi lihaseid rohkem – naerdes, imestades ja rääkides – nii et otsmikule tekkiv kurjusekorts on miimika omapära.”

Ilusüstid kui tabu

Vananedes naha toonus ja elastsus vähenevad, seda eelkõige naha tugimaterjalide (kollageeni) kvaliteedi ning vett säilitava ja siduva hüaluroonhappe sisalduse vähenemise tõttu. Kortsukesi saab silendada mitmel moel – kas nahale ilusüstide abil lisaniiskust andes (biorevitalisatsioon), kurrukesi-kortsukesi täites, näo kontuure korrigeerides (täitesüstid) või miimilisi lihaseid lõdvestades (botuliinisüstid).

Dr Bret Kaldvee märgib, et kuna rahvakeeles tuntud Botoxiga (botuliinteraapia) seostatakse ebaloomulikult suuri huuli ja põsesarnasid, on paljud botuliinisüste pelgama hakanud. “Pigem annavad ilmset tunnistust sellest, et “midagi on tehtud” geeljat ainet sisaldavad täitesüstid,” toob dr Kaldvee välja erinevuse. “Botuliinisüstide eesmärgiks on miimiliste lihaste ajutine lõdvestamine, mis ühtlasi vähendab ka nahakortse.”

Kati tunnistab, et seni pole ta tundnud vajadust ilusüstide järele, kuigi viimasel ajal päikese käes silmi kissitades aimub otsaesisel nn “kurjusekortsuke” aina selgemini. “Eks minulgi ole olnud ilusüstide ees väike hirm – eeskätt tänu hirmutavatele näidetele naistest, kes pole osanud ilusüstidega piiri pidada, iseäranis huulte puhul.”

Kuna meedias kohtab pahatihti iluprotseduuridega liiale läinud naiste lugusid ja fotosid, on ilusüstidest saanud omajagu tabu. “Mul on mitmeid juhtumeid, mil olen teinud komplimente üle hulga aja kohatud heale naistuttavale, kes asub kohe kaitsepositsioonile, et “oi, ma ei ole endale midagi teha lasknud!”” räägib Kati. Sama tendentsi kinnitab dr Kaldvee: “Osad minu juures ilusüste teinud naised ütlevad tuttavatele oma värske välimuse selgituseks, et ostsid uue kreemi.” Valehäbi on täiesti asjatu – kogenud spetsialisti hoole all ja usaldusväärses kliinikus tehtud ilusüstid on ohutud ning mõjuvad täiesti loomulikuna.

Värske ja loomulik ilme

Dr Kaldvee kiidab Kati nahka, mis on veatu ja sile. Kati peab peamisteks põhjusteks regulaarseid ilurituaale, mittesuitsetamist ning päikesevõtust hoidumist. Kuna Kati otsaesisel aimub väike nn “kurjusekortsuke,” otsustatakse tohtriga nõu pidades teha sinna mõned botuliinisüstid ning samuti paar süsti horisontaalkortsukestesse otsmikul. Annused valitakse võimalikult minimaalsed. “Pigem vähem, kui rohkem,” naerab Kati. “Küll ma jõuan 50-aastaselt tagasi tulla!”

Dr Kaldvee julgustab, et osad naised alustavad botuliinisüstidega juba 20-aastates, ning kui näo eripäraks on miimikakortsukeste tekkimine, ei maksa tunda valehäbi. “Mida varem alustada, seda parem on süstide mõju. Pigem soovitaks esimesi kortsukesi leevendada botuliiniga, mitte oodata, kuni läheb vaja täitesüste.”

Katile tehakse paar väikest süstlatorget. “Valu ei maksa karta, süstlanõel on väga peenike,” räägib dr Kaldvee. “Botuliinisüstide toime hakkab mõjuma 3–5 päeval. Lihase liikuvus jääb väiksemaks ja seda on näha, kui kulmu kortsutada püüda. Oluline on täna, süstimise päeval, teha kurjustavaid ja imestavaid näoilmeid, mõlemat paarkümmend korda. Uuringutega on selgunud, et neil, kes süstidega samal päeval harjutusi tegid, hakkas botuliin paremini toimima – näogümnastika aitab mõjuda. Kindlasti ootaks Katit tagasi kahe nädala pärast, mil süstide optimaalne mõju on saabunud.”

Kati otsaesine enne ja pärast

Kati enne ilusüste

Kati pärast ilusüste 

Sageli kohtab selliseidki linnalegende, et mida varem botuliinisüstidega alustada, seda laisemaks muutub nahk ja mida aeg edasi, seda suuremaid annuseid on vaja. “Minu kogemused sõltuvuse tekkimist ei toeta,” lükkab Bret Kaldvee ümber sellegi müüdi. “Loomulikult harjub naine ära oma siledama nahaga peeglis, ning soovib seda uuesti saavutada, kuid annused ei lähe suuremaks.”

Mõni nädal pärast botuliinisüste on Kati protseduuriga igati rahul. “Ei vahetult pärast süste ega praegu pole tunda mingit võõrkeha ega ebamugavust nahas. Olen rahul, et sain oma “kurjusekortsukesele” lahenduse – kaks väikest süstlatorget teevad ära suure ime. Kui sa oled kena ja värske, pole põhjust oma välimuse saladust kreemipurki “peita””.

 

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar juuli-august 2019.