Nii räägivad plastikakirurgid dr Pille Kirjanen ja dr Jüri Kullamaa. Müüt on nende sõnul ka see, et Lätis on ilukirurgia hinnad soodsamad.

Kui Vene armee ajal oli meeste põhiliseks probleemiks iluarstide poole pöördumisel ninade sirgeks tagasi lõikamine ja veel mõni aeg tagasi olid mehed iluoperatsioonide osas äärmiselt tagasihoidlikud, siis täna on ka Eesti mehed oma välimuse korrigeerimisel juba palju julgemad. See on tore, sest teinekord piisab väga vähesest, et inimene tunneks end enesekindlama ja kenamana ning saaks juurde julgust töö- ja eraelus, avaldavad arvamust doktorid Jüri Kullamaa ja Pille Kirjanen Eesti Ilukirurgia Keskusest.

Siiski tuleb Kullamaa sõnul tõdeda, et Eesti mees on häbelikum kui mehed mujal maailmas. „Tegelikult ei tasu endale valehäbi pärast operatsiooni keelata, vaid astuda julge samm, kui inimest midagi tema välimuse juures tõsiselt häirib. Asi on seda väärt, kui see aitab kaasa teie enesetundele ja enesekindlusele. Samas kui inimene tunneb, et ta saab operatsioonita läbi, pole loomulikult mõtet seda teekonda ette võtta.”

Põhilised mured, millega mehed täna ilukirurgi poole pöörduvad, on günekomastia ehk meeste rinna suurenemine teatud vanuses või seoses rasvkoe kasvamisega. Samuti kõhuplastika, liigne nahk silmade ümbruses ning botuliintoksiin ehk Botox kortsude silumiseks ja täitesüstid äravajunud piirkondadesse. „Kreeme on mehed hakanud kasutama palju enam kui näiteks 10 aastat tagasi, kuid valu kiputakse endiselt kartma. Kui naised kannatavad ilu nimel süstid või operatsiooni kenasti välja, siis mehed kahtlevad rohkem. Tulemust tahetakse küll, aga valu mitte,” tunnistab Kullamaa, lisades, et tegelikult iga korrektsioon ei tähendagi lõikust või süsti, vaid mitmeid probleeme nagu akne või punetavad veresooned saab lahendada laserprotseduuride abil.”

 

Suureks mureks on endiselt litsentsita iluarstid

Doktor Pille Kirjanen nendib, et ilukirurgil peab olema ilumeelt ja aega tegelda iga inimese probleemiga sügavuti, et tulemus oleks ohutu, kaunis ja püsiv. „Kuigi inimesed tõesti hoolivad aina enam oma tervisest, ei olda alati teadlikud ohtudest, mis ravi ja operatsioonidega võivad kaasneda. Sageli tullakse kliinikusse ilusaid pilte näidates, milliseks soovitakse saada. Ilukirurgi töö on anda inimestele nõu ning vahel tuua nad ka maa peale, kui ootused on liiga ebareaalsed. Ilukirurgi töö tulemus peab olema esteetiline. Meie rõõmuks on hakatud aina enam panema rõhku taustauuringutele ning sellele, et lõikust teostaks väljõppinud ning kogemustega plastikakirurg, kes end pidevalt oma erialal kursis hoiab.”

Tema sõnul on väga suur vahe, kas arst on õppinud üld-, plastika- või veresoonte kirurgiks. „Baasmeditsiin on loomulikult sama, kuid spetsialiseerumisel õpitakse süviti erineva õppeprogrammi järgi. Kahjuks tuleb nii Eestis kui ka mujal maailmas ette olukordi, kus lõikusi teostavad vastava litsentsita inimesed. Samas on olemas riike, kus isegi ilusüstide jaoks mõeldud süstlaid tohib käes hoida ainult väljaõppinud arst – Eesti kahjuks nii kaugel veel ei ole. See oleks aga väga õige samm, sest ka ilusüstid on protseduur, mis kätkeb endas riske ning kindlasti ei peaks neid tegema ilusalongis.”

Kullamaa nõustub, et tänast ettevõtluskeskkonda risustavad litsentseerimata ilukliiniku töötajaid. „Esteetikavaldkond on ala, kus peab olema tagatud elukestev õpe. Reeglid on paigas ja arste koolitatakse igale valdkonnale vastavalt, näiteks on meil juba aastaid olemas eraldi plastikakirurgia residentuur ehk spetsialiseerumine. Võib tunduda, et süstid, karvaeemaldus ja laserravi on lihtsad protseduurid, kuid ka selleks peaks tundma inimese anatoomiat sügavuti. Probleemiks on ka see, kui süstimisi viiakse läbi ilusalongides, mitte aga nõudmistele vastavates kliinikuruumides. Iluteenuste vastu huvi tundvad inimesed peaksid kindlasti enne otsuse tegemist põhjalikult valitud ettevõtte ja selle töötajate tausta uurima.”

 

Müüdid, mida ei tasu uskuda

Plastikakirurgia populaarsus kasvab täna üle maailma ja veel suuremas kasvutendentsis on Kotka Tervisemajas tegutseva Eesti Ilukirurgia Keskuse doktorite hinnangul mittekirurgilised lahendused nagu süstid ja laserravi. Seda ühelt poolt hirmu tõttu ja teisalt, et saaks iluprotseduurid tehtud töölt pikalt puudumata.

Rääkides inimeste seas levivatest müütidest toovad doktorid esimesena välja rinnaimplantaatide operatsiooni. Rinnasuurendusoperatsioonide arv on konkurentsitult kõige suurem iluoperatsioonidest kogu maailmas, aga sageli on inimeste arusaam nende tulemusest erinev ja arstid peavad manitsema naisi näiteks rindade normaalsesse mõõtu jäämises – ühtpidi esteetilisuse tõttu ja teisalt, mida suurem implantaat, seda rohkem võib tulla ette probleeme. Eestlane on küll suhteliselt konservatiivne ja pigem tekib ümberveenmisi siia operatsioonile sõitnud välismaalastega. „Aga kes rinnasuurendusoperatsiooni juba ette võtab, peab arvestama, et see ei jää tõenäoliselt viimaseks rinnaoperatsiooniks. Võib juhtuda, et implantaat on vaja vahetada, või rinda korrigeerida elu jooksul tekkinud vajumise tõttu” räägib Kirjanen ja lisab, et teiseks müüdiks on armid. „Armid jäävad iga operatsiooniga. On vastutustundetu lubada armivaba ja eluaegselt rinnaoperatsiooni!”

 

Lätis ei ole plastikakirurgia teenus soodsam

Järjest enam tekib patsientidel küsimus, kas ilukirurgia hinnad on Lätis soodsamad kui Eestis? Kullamaa sõnul on esimene argument Eestit eelistada on kindlasti see, et siinne plastikakirurgia on väga kõrgel tasemel. Ja kui arvestada kokku Lätti sõitmise kõrvalkulutused transpordi- ja majutuskulude näol, ei tule Riiga lõikusele sõitmine kindlasti soodsam.

„Enamasti teeme iluprotseduure kogu maailmas ühtmoodi. Ilufookus on küll muidugi erinev – Euroopas ühtmoodi ja Ameerikas veidi teistmoodi. Mullu aasta lõpus USA-s toimunud ilukirurgide maailmakongressil tuli teiste arstidega jutuks, et kui Euroopa inimene loodab ilulõikuse abil reeglina saada endast värskemat, nooremat ja loomulikku versiooni, siis Ameerikas ja Venemaal on ilulõikus staatuse märk, mis näitab, et sa saad seda endale lubada,” ütleb Kullamaa.

Kirjanen lisab: „Meil on hea meel, et Eestis pannakse palju rõhku iluoperatsiooni ohutusele ning tagasihoidlikule tulemusele. Vahel tuleb inimestega suheldes välja, just nagu oleks plastikakirurgia luksustoode, ent tegelikult on täna tegemist olulisem kättesaadavama teenusega kui oli Eesti krooni ajal. Sageli ollakse nõus säästma ja koguma reiside tarbeks, kuid mitte enda tervise või enesetunde kergitamise huvides. See on valikute küsimus!”

 

Lugu on ilmunud Bestmarketing lehel.