Dermatoloog dr Bret Kaldvee soovib tegeleda oma patsientidega kiirustamata ja leiab, et on teinud oma tööelus valiku, mida ta valiks ikka ja jälle.

Mis või kes tõmbab kõige paremini Teie päeva käima?

Hea kohv ja hommikusöök koos abikaasa ning pisikese tütrega.

Mis innustab Teid kõige rohkem?

Ma arvan, et teadmine, kui suured võimalused on mul erialasiseselt ning kui laiahaardeline dermatoloogia erialana on. Mulle meeldib väga tegeleda nahahaigustega, samas olen viimastel aastatel suure osa oma ajast pühendanud ka teaduspõhisele vananemisvastasele ja esteetilisele meditsiinile. Mujal maailmas tegelevad esteetilise meditsiiniga vaid arstid ning usun, et ka Eestis on vaja patsiente teavitada, et arstide poole ei pea pöörduma ainult haigusega, vaid ka siis, kui tunned, et soovid teha midagi enda välimuse jaoks.

Eriti innustav on see, kui palju on tänapäeval võimalik ära teha mittekirurgilise esteetilise meditsiiniga (süstid, laserid, naha süvaniisutus ja muu), paljudel juhtudel saame mittekirurgiliselt niivõrd head tulemused, et lõikusevajadus lükkub mitme(kümne) aasta võrra edasi või kaob sootuks.

Kuidas tulete toime stressiga?

Stressiga aitab kõige paremini toime tulla stabiilsus pereelus ning see, et mu ümber on toetav perekond ja head kolleegid, kellega saan vajaduse korral muredest rääkida. Väga hea stressileevendaja on aiatöö, mida teen suurima naudinguga, ning käsitöö. Käsitöölembus on pärit mu emalt, kes teeb imeilusaid heegeldatud riideid; minu käsitööoskused piirduvad hetkel riiete kaunistamisega pärlite ning helmestega.

Kuidas on Teie elu muutunud, kui vaatate kümme aastat tagasi? Kuidas muutub järgmise kümne aastaga?

Kümme aastat tagasi lõpetasin keskkooli ja astusin arstiteaduskonda. Ülikoolist olen saanud suurepärased tuttavad ning samuti sõbrad kogu eluks. Kümne aasta pärast olen loodetavasti lõpetanud doktorantuuri Tartu ülikoolis.

Kui rääkida Eesti meditsiinimaastikust üldisemalt, siis 2029. aastaks võiksid olla tehtud mõned hädavajalikud otsused, mis kergendaksid märgatavalt meditsiinipersonali tööd, aga tagaksid ohutuma ja parema teenuse meie patsientidele. Üheks selliseks otsuseks pean ühtse e-süsteemi loomist üle riigi. Samuti võiks meditsiini puudutavate küsimuste lahendamisse kaasata senisest enam praktiseerivaid arste ja ka neid arste, kellel on välismaal töötamise kogemus.

Mis on Teie kõige suurem saavutus?

Minu pisikene tütar Elisabeth.

Millist rolli mängib Teie elus ööuni? Kas olete öökull või lõoke?

Uni mängib väga tähtsat rolli. Üritan igal õhtul enne kella kümmet magama minna, kuna eelistan varakult tõusta. Minul on väljapuhkamiseks kindlasti vaja kaheksat tundi ööund. Seega võib öelda, et olen pigem lõoke.

Milline koht Eestis on Teile kõige tähtsam?

Saaremaa, kuna seal olen sündinud ja üles kasvanud. Samuti asub seal oluline osa mu perekonnast.

Milline on Teie ideaaltöö?

Nahaarsti amet on ideaali-lähedane (võib vist isegi väita, et ideaalne). Ideaalne töökoht on kindlasti selline, kus saan rahulikult, ilma kiirustamata oma patsientidega tegeleda, lugeda erialakirjandust ning kirjutada artikleid. Samuti on tähtsad erialasisesed arenguvõimalused ning hea kollektiiv, kellega jagada nii töövõite kui ka -muresid.

Kas olete teinekord tundnud ka igavust?

Jah. Usun, et igavus on hädavajalik, kuna sellest võivad sündida kõige geniaalsemad ideed. Tänapäeva nutiühiskond ei lase meil väga igavust tunda – pean seda üheks oluliseks loovuse ja loomingulisuse piirajaks.

Mille ajel valisite arstiameti? Kas teeksite seda ka nüüd, kui oleksite gümnaasiumilõpetaja?

Kindlasti valiksin uuesti arstiameti ja nii sadakorda. See on mu elus vaieldamatult üks parimaid valikuid. Usun, et teine parim valik oli nahaarsti amet. Arstiameti valisin tänu oma vanaemale, kes oli velsker, ja emale, kes on naistearst. Lõplik otsus saada arstiks tuli 2007. aastal, kui mu ema jäi väga raskelt haigeks. Tänu dr Ümarikule ja PERH-i suurepärasele kollektiivile on mu lapsel praegu imetore vanaema, Saaremaal väga hea naistearst ja loodan, et tulevikus minu näol hea nahaarst.